Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Cialis soft sell cialis kosten in der apotheke buy viagra 200mg. Viagra prices with prescription ibuprofen in der turkei kaufen where can i purchase levitra online. Get viagra online with prescription viagra quartering 100 mg reliable online viagra sites.
Kiiu vanemast ajaloost Kiiu mõisa ajalooni

Valdo Praust

 

Loodus Kiiu ümbruses

Inimasustuse kuju ja ulatuse on kõikjal määranud ära looduslikud olud. Läbi aegade on inimene jäänud elama nendesse paikadesse, mis on olnud tema jaoks sel hetkel sobivamad kas põlluharimise, liiklemisteede, kaubanduse vm asjaolude vaates.

 

Tallinnast 35 kilomeetrit idas asuva Kiiul on selliseks võtmeteguriks olnud pankrannik koos sellega külgnevate loopealsete aladega. Geoloogide arvates tekkis enam kui tuhande kilomeetri pikkuselt jälgitav pankrannik ehk Balti klint mõnikümmend miljonit aastat tagasi. Selle pikimat, Eesti põhjarannikule jäävat osa tuntakse tavaliselt Põhja-Eesti pankrannikuna. See kulgeb kuuesaja kilomeetri pikkuselt alates Paldiski-Pakri ümbrusest läänes kuni Narva-Jõesuuni idas. Mis niisuguse majesteetliku astangu tekitas, pole päriselt selge ning geoloogid vaidlevad selle üle tänini. Tekkepõhjusena on pakutud nii mingi iidse mere rannikumurrutust, kunagist suurt jõge (nn ürg-Neevat), kui ka kunagisi maakoore äkilisi liikumisi, mis tänaseks on vaibunud. Pole ka välistatud, et pankrannik on tekitatud mitme eelnimetatud jõu koosmõjus.

 

Oma kõrguselt ja kujult varieeruvad pankranniku erinevad lõigud olulisel määral. Kui mõned lõigud on tänini looduses jälgitavad kõrgete astangutena (Virumaal Ontika kandis on nende suhteline kõrgus kohati üle viiekümne meetri), siis nii mitmedki lõigud on tagasihoidlikumad ning järsud vormid on seal mattunud hilisemate setete alla. Nendes paikades kohtab looduses vaid madalaid laugjaid nõlvi. Ka Põhja-Eesti peamine kivim – paekivi – paljandub vaid pankranniku mõnedes lõikudes.

 

Kiiu lähikonnas asub üks pankranniku lamedamaid ja laugjamaid lõike. Geoloogid eristavad setetega täitunud Kiiu klindilahte (hilisema Kiiu mõisa kohal ja sellest põhja pool), kus paekivi ei paljandu ning järsud vormid on mattunud hilisemate setete alla. Klindilahest ida pool (praegusest Kiiu keskusest 2,6 km põhjakirdes) asub umbes ühe ruutkilomeetri suurune Mäepää klindineemik. See kujutab endast poolkaarjat, kohati kuni kümne meetri kõrgust astangut, kus paekivi osaliselt ka paljandub. Kiiu klindilahest loodes (Mäepää klindineemikust 2,5 km läänes) paikneb sellest veelgi suurem Valkla klindineemik, kus paas samuti paljandub. See ala jääb aga asustusajaloolises mõttes juba Valkla küla (hilisema mõisa) maadele, mida me käesolevas kirjatükis lähemalt ei vaatle.

 

Nii Põhja-Eesti pankranniku kui tegelikult terve Eesti praeguse loodusliku välimuse ja reljeefi määrasid ära hilisemad jääajad. Viimased mõnisada tuhat aastat on siinne kliima olnud perioodiliselt vahelduv. Soojemad ajastud on vaheldunud külmematega, mil Eestist loodes asuvate Norra mäestike liustikud on ulatunud siiani ning katnud Eesti alad nii mitmedki korrad paksu jääkilbiga. Viimane seesugune jääaeg, mil Eesti oli kaetud kuni pooleteise kilomeetri paksuse jääga, lõppes kusagil 9000 a. e. Kr. Jääkilbi taganemine toimus tasapisi. Kui mõned Lõuna-Eesti alad vabanesid mandrijää alt juba umbes 13 000 a. e.Kr, siis näiteks Kiiu ümbrus (nagu ka kogu ülejäänud Põhja-Eesti rannik) vabanes jääst umbes kolm tuhat aastat hiljem, ligikaudu 10 000 a. e.Kr. Vahepeal tungis jää mõnes paigas veidi edasigi, jättes enda tegevusest maha huvitavaid pinnavorme.

 

Eesti kogu praegune pinnareljeef – voored, mõhnad, mäed jms – ongi suuresti viimase jääaja lõpul taganenud mandrijää kujundatud. Paks jääkiht paigutas liikudes suure hulga pinnast (pinnasetteid) ühest kohast teise. Kohati toimus see isegi kümnete meetrite paksuses. Nii mängisid jääaegade-eelne seis ja aluspõhja pinnavorm praeguse reljeefi tekkimisel kaasa vaid teatud määral. Näiteks Põhja-Eesti pankrannik osutus liustike jaoks piisavalt kõvaks pähkliks – seda kujundati küll ümber, „hööveldati“ madalamaks ning kaeti osaliselt paksude setetega, kuid põhijoontes jäi ta siiski alles. Nii täitis mandrijää taganemine setetega ka Kiiu klindilahe, samal ajal kui Mäepää ja Valkla klindineemikud jäid alles järsuservaliste kõrgete astangutena.

 

Muuhulgas jättis taganenud mandrijää pangapealsed alad järgi siledate paeväljadena – kõik settekihid kanti sealt minema, õigemini liigutati ümber nõgudesse ja madalamatele aladele. Reeglina ulatusid need alad klindiservast mõne kilomeetri kaugusele, varieerudes veidi vastavalt kohalikele oludele ja geoloogilistele isaärasustele. Jääajale järgnenud aastatuhandete vältel tekkis neile aladele tasapisi taimestik. Pikkamööda moodustusid sinna õhukesed ja kerged loopealsed mullad, mis osutusid erakordselt sobivaks varase põlluharimise jaoks.

 

Inimene jõuab Kiiule

Muinas-Revala asustus
Tallinna–Narva maantee eellane on oletatavalt mitu tuhat aastat vana
Muinasaja pärand Kiiul
Ristisõjad ehk keskaja algus
Esmamainimine Taani Hindamisraamatus
Kiiu küla muinas- ja keskajast uusajani – tegelikult kolm küla
Kiiu valdajad 13. sajandil
Roma (Kolga) klooster ja Kuusalu kiriku rajamine 1290ndatel aastatel
Kiiu 14. sajandil
Mõisa esmamainimine 1418
Kiiu mõisa alade kirjeldus 1517. aasta ostu-müügi lepingus
Von Tiesenhausenite omandusaeg ja arvatav tornlinnuse ehitamine
Fabian von Tiesenhauseni järglaste käes
Kiiu läheb 1614 de la Gardie'de kätte ja ühendatakse Kolgaga
1667 – Kiiu läheb koos Kolgaga krahv Stenbockide kätte
Kiiu mõis 17. sajandi lõpul
Mõis 18.-19. sajandil krahv Stenbockide käes
Kolga satub koos Kiiuga inglise poeedi kätte ja antakse rendile
Kiiu mõisasüda 19. sajandi lõpul
Mõisa peahoone 19. sajandi lõpul ja varem
Mõisasüdame planeering ja kõrvalhooned 19. sajandi lõpul
Mõisapark
Eemal asuvad majandushooned
1880. aasta maadevahetus
Michael krahv Stenbocki omanduses 1898-1907
Kiiu mõis läheb 1907/08 Michael Stenbockilt Wilhelm Nerlingi kätte
Nerlingitest ja Wilhelm Nerlingi abikaasa Anna suguvõsast parun Stackelbergidest
Nerlingite aeg Kiiul. Mõisahoone neobarokne ümberehitamine ca 1908-11
Mõisa allakäik ja 1919. aasta riigistamine
Mõisahoonete edasine saatus







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.